Skip to content

Paigutusplokkide ja vaateakendega töötamine

See õpetus tutvustab QCADi täpsemat kontseptsiooni jooniste printimiseks paigutuse loomise teel. Paigutus on joonise osade paigutus, millega kaasneb joonise raam ja võimalik, et muud elemendid. Paigutus näitab, kuidas joonis prinditakse.

Paigutustega töötades veendu, et plokkide loend on kuvatud. Plokkide loend näitab kõiki joonise plokke, sealhulgas mudeliruumi plokki ja paigutusplokke. Kasuta plokkide loendi kuvamiseks Vaata > Plokkide loend.

Uue joonise alustamisel QCADis kuvatakse mudeliruum (ka “mudel” või “joonise mudel”). See on eriplokk, mis sisaldab põhijoonist tegelikus suuruses (1:1). Teisisõnu, siin loote oma joonise geomeetria.

Paigutus (ka “paigutusplokk” või “paberiruum”) on teist tüüpi eriplokk, mida tavaliselt kasutatakse joonise või joonise osade printimiseks. Paigutus näitab ühte või mitut joonise osa, millega sageli kaasneb joonise raam ja joonise päis. Iga joonise osa saab kuvada valitud mõõtkavas ja nurga all.

Vaatle näidet “flange.dxf”, mis on kaasas iga QCADi paigaldusega. Kui avad joonise QCADis, näed mudeliruumi, kus kogu geomeetria on loodud tegelikus suuruses. Geomeetria on tavaliselt paigutatud mis tahes viisil, mis oli selle konstrueerimiseks mugav. Tavaliselt ei ole see paigutatud viisil, kuidas joonis tuleks printida.

flange.dxf mudeliruum geomeetriaga tegelikus suuruses

Kui lülitud esimesele paigutusele (loendis “Layout (*Paper_Space)” plokkide loendis), näed, et sama joonis on ümber paigutatud, lisatud on raam ja joonise detail on kuvatud teises mõõtkavas:

Paigutusplokk, mis näitab ümber paigutatud joonist raami ja vaateakendega

Selles etapis on oluline mõista, et see on endiselt sama joonis. Oranžide punktiirjoontega raamide sees kuvatud objekte ei ole kopeeritud ega mõõtkavastatud ning kui joonise mudelit mis tahes hetkel muudetakse, peegeldab paigutus neid muudatusi kohe. Paigutusplokk võib sisaldada ka mis tahes tüüpi omaenda joonistuselemente, kuid tavaliselt sisaldab joonise raami ja joonise päist või legendi. Lisaks sisaldab paigutus tavaliselt vaateaknaid. Need on ülal kuvatud oranžid, punktiirjoontega ristkülikud.

Ülaltoodud paigutuses punktiirjoontega oranži raamiga ristkülikukujulisi alasid nimetatakse vaateakendeks. Vaateakent saab kirjeldada kui akent joonise mudelisse. See näitab paigutuses joonise mudeli osa. Vaateakent võib pidada ka eriliseks ploki viiteks, mis viitab alati mudeliruumi plokile ja on kärbitud antud suuruseni.

Nagu iga teine objekt, paigutatakse iga vaateaken kihile. Kiht juhib vaateakna ristküliku välimust (meie näites oranž ja punktiirjoontega). Kiht juhib ka vaateakna raami nähtavust. Vaateakendega kihi saab välja lülitada, et peita ristkülikukujulised vaateakna raamid. Vaateakendega kiht muudetakse tavaliselt ka mitteprinditavaks, mis tähendab, et ristkülikukujulisi vaateakna raame ei prindita. Pane tähele, et kiht ei juhi vaateakna sisu nähtavust. Vaateakna sisu saab peita erilise vaateakna omaduse “On” abil.

Meie näites kuvatud detail B 1 on paigutuses kuvatud kaks korda: üks kord vasakul ülevaates ja uuesti, suuremas mõõtkavas paremal. Andmeid siiski ei dubleerita. Samad andmed kuvatakse kaks korda, kahe erineva vaateakna kaudu kahes erinevas mõõtkavas.

Sama detail kuvatud kaks korda kahe vaateakna kaudu erinevates mõõtkavades

Igal uuel joonisel on automaatselt paigutusplokk. Uusi paigutusplokke saab vajadusel lisada, kasutades Plokk > Lisa paigutusplokk.

Vaateaknaid saab luua, kasutades Joonista > Vaateaken > Lisa vaateaken.

Nagu teisi objekte, saab vaateaknaid valida neile klõpsates. Valitud vaateaken näitab nurkades viitepunkte, mida saab kasutada vaateakna suuruse kohandamiseks. Vaateakna keskel olevat viitepunkti saab kasutada vaateakna paigutuses ringi liigutamiseks.

Keskpunkti kohal on veel üks viitepunkt. Seda viitepunkti saab kasutada vaateakna sisu liigutamiseks vaateakna sees. Selle viitepunkti saad lohistada, et vaateakna sees panoraamida.